| Vuoden koltta 2011: Lumimuutos osuuskunta |
Perustelut palkinnon myöntämiselleKolttakansan yhteydet Kuolaan rapautuivat pahoin miltei 50 vuotta kestäneen pakkotauon aikana. Kahden väliin jääneen sukupolven aikana sukulaisuus unohtuu. Samalla unohtuu ja kapenee myös se maailma, jota me ja Kuola vielä kannamme, mutta joka vaipuu jo vanhimpien mukana maahan. Ciist miõttâmvuâđđõõttmõõžžSääʹm-meer õhttvuõđ puåtkkne Kuâlõʹǩǩe, ko õhttvuõđi tuõʹllʼjumuužžâst leäi nuʹtt 50 eeʹjj päkk-kõhtt. Kueiʹt puõlvvõõǥǥ pââʹjest, kook kuâđđje kõʹsǩǩe, ruåttvuõtt väjldââvv. Täʹst väjldââvv da ǩeäʹʒʒan še tõt maaiʹlm, koon mij da Kuâlõk võl kueʹddep, leâʹša kååʹtt vuäjj juʹn maaddârääʹjji da -ääkkai mieʹldd maddu. Jeäʹp leäkku vuäittam seuʹrrjed da tuärjjeed piârrjeen Ruõšš beäʹlnn, nuʹtt mäʹhtt tuärvv leäi leeʹd. Lääʹddviiʹlj da -vueʹbb lie tuejjääm miʹjjid tõn, koon jeäʹp leäkku jiijj vuäittam: Muõttmuttâs lij puättam Sääʹmjânnma muuʹšteeʹl tuâlʼjõžääiʹj, tõʹst mušttʼteeʹl da puõʹttiääiʹjest niõǥǥeeʹl. Kõskkvuõđ, kook lie juätkkjam pâʹjjel lååi eeʹǩǩed, vueiʹnet Nuõrttsääʹm Atlas –ǩeeʹrjest. Ǩeʹrjj lij vääʹldkååʹmtumuš kuõiʹtbeäʹlnn raai. Nääiʹt mij moštt eʹpet mottai: eʹpet lij äiʹǧǧ tieʹtted puki loʹsses aaiʹji pirr, koid leäʹp jeällam da koin leäʹp pâi seʹlvvnam – tuâlaa juʹn ouddâl tän mij kuälmad Čeʹvetjääuʹr ääiʹj. Mij sääʹm leäʹp viõsttrõmõs roodd määŋgin nuõrttsääʹmrooddin. Õhttsažtuâjj Muõttmuttâs vuässõskooʹddin lij pohttam miʹjjid mååust tõid teâđaid, koid mij roodd åålǥbeällsaž vuäitt puʹhtted mååust mij histoorâst. Muõttmuttâs lij tuejjääm jeeʹresnalla ko määŋg jeeʹres tuʹtǩǩeei. Vuässõskååʹdd oummu lie mäccam da pohttam mååust määŋgǩeârddsânji tõn, koon lie õʹhttešt välddam mieʹldez. Muõttmuttâs rääjj suåvâdvuõđ da ođđ aalǥ konkreettlaž tuâjaivuiʹm Lääʹdd- da Sääʹmjânnmi kõʹsǩǩe, oummust ooumže, da tõn diõtt Muõttmuttâs vuässõskåʹdd lij eeʹjj 2011 säʹmmlaž. |